Nädalalõpp ja seda-teist

Hola!

Käimas on mu teine nädal Mendozas pere juures ja endiselt olen jube rahul kõigega ja rõõmus. Mul on ikka väga vedanud perega, sest mul on nendega kuidagi väga lihtne harjuda ja iga päevaga muutub mu olemine siin üha kodusemaks. Tegelikult ma ei plaaninud üldse kirjutada nii tihedasti blogisse, aga siin juhutub tihedasti nii palju lahedaid asju, mida üles kirjutada mitte teistele vaid eelkõige mulle endale hilisemaks. Igatahes üritan edaspidi vähem postitusi teha.

Nädalalõpp algas minu jaoks reedeõhtuse Renzo sünnipäeva peoga. Juba teist õhtut järjest seadsime sammud Renzo uhke häärberi poole ja seda tõesti võib Argentiina kohta häärberiks lugeda, sest sellel on 2 korrust ja 2 aeda. Alguses olime mina, Seba ja Renzo kolmekesi ja sõime pizzat ning vaatasime meisterkoka lasteeri, mis siin on väga populaarne. Hiljem saabusid ka teised. Minu õnneks on enamus Renzo sõpru inglise keele õppijad ülikoolist, seega sain taas veidi kodusemalt ennast tunda. (Kui arvate, et selline vahepeal taas inglise keele juurde pöördumine on halb, siis mina väidaks küll vastupidist. Nimelt igakord peale vestlust inglise keeles tunnen ma suuremat tahet ja jõudu õppida hispaania keelt ja õpin veidike aega palju intensiivsemalt ja kiiremini.) Rääkisin palju inglise keeles, aga ka hispaania keeles ja ka eesti keeeles, sest siinsetee inimestele jubedalt meeldib kuulata, kuidas ma räägin mingis imelikus keeles. PS. ka mulle on see huvitav tegevus, sest pmst ma võin eesti keeles öelda kõike ja nad ei mõista midagi, mis mulle on müstilisel kombel tabamatult naljakas. Peolt koju jõudsime Argentiina kohta varasel kellaajal 2.00 ja peale seda vaatasime õe Kariga hispaania keeles telekast üht õudukat. Õhtu lõppedes tänu õudukale olin jube rõõmus, et õega tuba jagan.

Laupäev algas minu jaoks tavapärasest hiljem, sest ärkasin alles kell 13.00. Juba kella kahes algas asado aeg minu peres. Kokku tulid kõik vennad ja õed ning mõned nende sõbrad ja sõime kõik koos maitsvat grill-liha. Kuna meie pere asadol on alati 3 sorti liha: veise, sea ja kana sain proovida kõiki, siiski minu jaoks edestab veise liha pika puuga teisi. (Fun fact: mu pere oli kuni laupäevani millegi pärast arvamusel, et ma ei tohi veiseliha süüa usulistel/ uskumustelistel põhjustel) Peale asadot läksin õdede Kari ja Daniga jäätise kohvikusse ja sõin mega koguse kohalikku jäätist. Nii uskumatu kui see ka pole ma saan nende mõlemaga kenasti suheldud olenemata, et nad inglise keelt üle-üldse ei oska. Peale heladeria külastust sõitsime kolmekesi San Martini, mis on 7 km kaugusel Juninist, mulle õhtuse ürituse jaoks sobivaid jalavarje otsima. Argentiinas on tohutult moes praegu platvormkingad ja kuigi ma Eestis ilmselt vaataks neile altkulmu siis siin need tõepoolest õigustavad end,  kuna on väga mugavad ja praktilised. Niisiis peale umbes 30 poe külastust leidsin ka mina endale sobivad veidi lühemad platvormid. Ma reaalselt ei tea kuidas ma suutsin suhelda õedede ja poodnikega nii palju, et ennast arusaadavaks teha, aga mingi ime läbi see juhtus. Koju jõudes ootas järgmine perekondlik söömaaeg. Seekord olid toiduks empanadad ja tacod, mõlemaid võin lugeda maitsvaks toiduks. Ruumis oli ebatavaliselt palju inimesi, 23 + mina, seda oli minu meelest 2 korda nii palju kui äärmisel juhul mahtunud oleks, aga Argentiina puhul muidugi äramahtumis probleemi ei eksisteeri. Peale õhtusööki läksime õdede ja Dani sõbra Carlaga ennast Claudio sünnipäevapeo tarvis üles lööma. Peale tunniajast riietevalimist ja meiki, mis siin on jube tore, sest kõik osalevad ja aitavad, asusime teele bolichele.

Valmis bolicheks

Minu esimene BOLICHE 
Need, kes veel ei tea, mis on boliche, siis tegemist on suhteliselt ööklubi sarnase asutusega ma arvan. Boliche paik asub San Martini kesklinnas. Juba kaugelt oli näha dekoratiivtulesid ja inimeste rivi. Sisse astudes oli ruum pime ja Argentiina kohta isegi vähese suitsu sisaldusega. Ruumis oli lava, lauad ja joogilett. Kuna minu vend Claudio on DJ siis saime meie oma gängiga aga eksklusiivsesse VIP loungi ruumi teisekorruse rõdul. Alguses laulis bänd ja inimesed lõid klaase kokku sünnipäeva puhul ja osad suitsetasid. Hiljem lükati lauad kokku ja algas elektromuusika saatel hoogne tants. Siinsed inimesed tantsivad hoopis paremini kui eestlased, mida ma loomulikult oskasin oodata. Isegi mina tantsisin päris segaselt eestlase kohta, aga siinse kohta ikka alla keskmise. Mulle jubedalt meeldib siinne boliche muusika ja üldse muusika. Kui siis kohalike laulude sekka mõni inglise keelne mulle tuttav laul kõlas oli justkui minu soolo osa, aga ikka jube vahva oli. Tantsisime kella kahest öösel kuueni hommikul.

Boliche kaunitarid ja mina

Lisan siia ka mõned populaarsemad laulud, blogi küljeribalt võib leida samuti.

Pühapäeval ärkasin alles kell 3 päeval ja olin varaseim, teised kobisid peale hommikusööki voodisse tagasi, mina aga vaatasin Suurt Gatsbyt koos Sebaga. Hiljem läksime tegema Sebaga oma sajandaid tulutuid pangakatseid. Juhuslikult sattusime Junini rahvatantsude päevale, kus sain pildile koos paari gautšoga. Külastasime ka kohalikku kirikut. Kuigi mu pere on katolik ei käi nad kirikus eriti rohkem kui eestlasedki. Iseenesest kirik erines eesti kirikustest. See ei olnud selline vana torniga hoone, kus oleks sees sajandite pikkust kunsti ja pimedus, vaid nägi välja rohkem nagu kultuurimaja millel oli altar ja paar kujukest sees ning iste pingid. Ka muusika, mis seal mängis ei olnud minu mõistes kiriklikult sünge vaid pigem rõõmus. Koju jõudes otsustasime proovida kama teha. Olin Eestist kaasa toonud kama jahu, aga lootus keefiri olemasolule oli tühi, sest seda siin pole. Seega ostsime maitsestamata jogurtit. Kama maitsvamaks tegemiseks otsustasime osta ka maasikaid, aga nagu selgub on see vähemalt pühapäeva õhtul kella 10 paiku võimatu. Seega esimene laar kama valmis maasikate asemel pirniga. Iseenesest oli kama hea ja läks peale ka mu perele. Kella 23 paiku läksime mu õde Mendozasse viima ülikooli jaoks. Nii kurb oli teda jälle nädalaks eemale saata. Hiljem läksime sööma oma lemmikusse Mendoza Burger Kingi. Meie ostsime minimealid, millega sai kaasa jäätise, aga iseenesest ulme kui suured on tavalised burgerid siin ja ss on siin veel need erimõõdulised burgerid ka. Tagasi sõidul sai kell 00.00 ja selle puhul lastakse igapäev raadiost Argentiina hümni, mis minu meelest on väga rokilikult ära töödeldud. Üleüldse siin on autoga sõit jube vinge, sest raadiost lastakse koguaeg super mussi.

Junini hüpermoodne kirik

Gautšodega pilti

Esmaspäev oli koolipäev ja mitte just parim. Ma ei saanud sellel päeval hispaania keelega ikka üldse hakkama st ei saanud aru mida koolis räägiti megakiirusel ja see kurvastas mind. Lisaks sain teada, et saan oma telefoni kätte alles nädala või paari nädala pärast, mis omakorda tähendab u kuu ilma translateta, mis teeb koolitöö minu jaoks väga keeruliseks. Õnneks on mul lahedaid klassikaaslaseid, kes telo laenavad praegu. Koju minnes olin üsna triste, aga siis pere muutis mu tuju jälle väga heaks.

Teisipäeval oli koolis täitsa tore. Sain asjadest päris hästi aru ja olin võimaline vestlusi arendama isegi väikest viisi. Lisaks sain lausa kahes aines tekstide tõlkimise eest 10!!! Neile kes ei tea, siis Argentiina koolisüsteemis 10 on parim võimalik tulemus, nagu Eestis 5. Üks mu õpetajatest iseloomustas mind ja tervet klaasi allkirja järgi, suht täppi läks minu meelest. Lisaks Õhtul tegime Sebaga ise pizzat ja see tuli välja oi kui nämmm. Õhtu lõpetuseks vaatasime taas õudukat. (Õudukate vaatamine on siin päris tore ühistegevus, suht tihti perega koos vaatame õhtuti. Miks just õudukad??? No se)

Minu ja Seba tehtud pizza

Ema ülimaitsvaid kartulimakarone meisterdamas

Tähelepanekuid

• siin võib kõikjal kohata põnevaid drugstore - pole veel siiani kindlaks teinud, mis neis müüakse, aga pere sõnul narko see pole :D
• toit on siin reaalselt suuremates kogustes ja pakendites, kui Eestis
• Aga majad ja autod on väiksemad
• Maasikad kasvavad siin ainult talvel??
• inimesed sõidavad siin autoga koguaeg, isegi 500m jaoks aetakse auto välja
• 15. sünnipäev on siin tütarlapse jaoks elu suursündmus: värvitakse juuksed (enamasti blondiks), riietutakse nagu printsess ja korraldatakse uhke pidu mõned renditud peomajas, kogu üritus sarnaneb mõnele punasevaiba sündmusele, olemas on fotograaf ja kelnerid ja õhtujuhid ja DJ. (Teadmised piltidelt, sest ükski mu tuttav enam nii noor pole siin, või siis on alles alla 10)
• Olen meie Argentiina kodu väikestviisi elektrijumal, selle pooleteise nädalaga olen suutnud terve maja 3 korda elektrita jätta mõneks minutiks, nüüdsest kasutan ainult teatud pistikuid. Kogemused!

Homme on koolis mingi eksam, mis minu jaoks tähendab suuresti vaba aega ja vb aitan õpsil eksameid parandada. Nii et suerte la mia! :)

Chauu