Neljapäev, 5. mai 2016

Mendoza (veini)kultuur

Terekest,
aeg lendab nii mis hirmus ja juba ongi käes 9. kuu Argentiinas. Olen oma eluga väga rahul, vahetusaaasta on parim aasta üldse ja kui ma seda siin ütlen siis mõtlen ma seda tõsiselt ja ilma propagandata. Seega naudin oma aega sajaga ja loodan, et kell peatub enne tagasilendu:D

 VEINIKULTUUR
Mina veedan oma vahetusaastat Argantiina provintsis Mendozas, mis on tuntud oma heade veinide ja Andide poolest. Ja tõepoolest selle aasta jooksul olen  päris  palju kokku puutunud viinamarja istanduste ja veiniga. Mendozas autoga ringi sõites praktiliselt kõikjal väljaspool linnasid on võimalik näha viinamarja istandusi, mis olenevalt aastaajast muudavad oma värvi ja on justkui Mendoza sümbolid. Suve jooksul käisime mitmeid kordi viinamarja istandusi vaatamas ja nüüd sügise poole märtsis käisime papiga viinamarju korjamas. Kuigi see aasta on rohke vihma ja rahe tõttu halb viinamarja kasvatajatele oli lisaks rohkele hävingule näha ka ilusaid viinamarja istandusi (enamasi need kes panid võrgu taimede peale, nagu Eestis pannakse kurkidele või tomatitele öökülma kaitseks). Viinamarja kasvandustes on võimalik leida igat sorti viinamarju: tumedaid, roosakaid, heledaid, veini marju ja söögi marju. Lisaks loomulikult on igal oma kindel sordi nimi ja siin pannakse sellele päris palju olulisust. Ja just nendest istandustest algabki veini teekond. Enamasti kusagil märtsi alguses või keskpaigas hakkab viinamarja korje aeg, mil iga viinamarja talu (estancia hisp. keeles -nende vastate eest mis ma siin annan väga ei vastuta) palkab hulgaliselt viinamarja korjajaid, kes iga päes suur korv seljas lähevad marju korjama. Hooaja tööna on see siin väga populaarne, eriti noorte ja hea hariduseta inimeste seas, samuti töötab sellel alal palju sisserändajaid. Kohalike seas, kes on võimelised paremat tööd leidma, see töö populaarne pole, sest nõuab palju pingutust ja kuumus kraadid ainult raskendavad olusid. Peale korjamist selekteeritakse viinamarjad sordi ja kvaliteedi alusel ja see järel alustavad viinamarju vedavad veokid oma tööd käies läbi kõik kohalikud viinamarja istandused. Hiljem tekkivad veinimõisate juurde suured veokite järjekorrad viinamarjade üleandmiseks. Sellel ajal kogu ümbruskond lõhnab veini, viinamarjade ja natuke pärmi järele. Ja veinivabrikus(bodega- hisp. keeles) algab töötlus viinamarjadest veinini.
Mina käisin venna ekspruudiga ühe veinivabriku ringreisil, kus tema töötab. Kogu veini tegu saab nii siis alguse kui saabub veok viinamarjadega mis alustuseks ära kaalutakse ja see järel suundub veok otse viinamarja purustus masina juurde kus marjad kruvi taoliste peale kallatakse ja edasi masin juba purustab viinamarjad ja eraldab viinamarja rootsud ja osaliselt ka viinamarja kestad marjamahlast. Edasi rootsud lähevad mööda justkui kanalit suure surve all ja lõpuks kuhjuvad suure rootsumäena veidi eemal põlluserval. Viinamarja mahl, mis sisaldab veel kestasid ja seemned jookseb mööda torustikku suurtesse vaatidesse kus mahlasegu peab mõnda aega käärima. Ühes veinivabrikus võib olla sadu käärimisvaate, mis on ilusti tähistatud (igal aastal juhtub õnnetusi, et mõni tööline kukub vaati ja sinna ta sureb suure tõenäosusega, sest kui vaat on täis on raske taas pinnale saada ja kui vaat on tühi siis saab juba kõrguse tõttu poolsurnuks kukkuda). Kääritus vaatides on võimalik näha ja proovida erineva valmidusastmega veine. Minu proovitutest osad juba omasid veini maitset, aga suurem osa omas sellist pärmilöga maitset ja veinist paistis asi kaugel olevat. Ahjaa, enne käärimis vaati minekut kontrollitakse veel ka viinamarjade suhkrusisaldust, et teada missugune vein sellest tuleb tulevikus (vähe suhkrut= vähese alkoholi sisaldusega vein). Aga see selleks jätkame veini teekorda peale käärimist. Peale käärimist liigub veinialge masinasse mis puhastab selle seemnetest ja kestadest. Ja edasi tuleb juba lõplik läbifiltreerimine mille järel on vein praktiliselt valmis, vaja ainult proove võtta ja pakki panna. Vaesematel veinivabrikutel pole oma nimelisi pakendeid ja toodetakse teise vabriku nime all. Nt. see vabrik milles mina käisin saadab oma veinitoodangu teise vabrikusee kus see läheb müüki teise vabriku sildi all- Estacion Mendoza (tegu on ühe väga populaarse veinimargiga).
Siinsetes vabrikutes toodetakse väga erinevaid veine punaseid, roosasid, valgeid ja veel erilisi sorte mille olemasolu ma Eestis tähele ei pannud.
Siinsed inimesed teavad veinidest palju ja see on nagu kasvatuse ja inteligentsi osa. Ja pole ka ime, sest õhtusöögi kõrvale rüübatakse pea alati veini ja vanus selles osas eriti olulist osa ei mängi. Kui siis ainult, et noored joovad rohkem pakiveini kui pudeli oma, sest see on palju odavam. Siin kohal pean märkima, et  tegelikult igasugune vein on siin odav meie mõistes.

Detsember viinamarjaistanduses

Ja märts viinamarja istanduses

Võrguga kaetud istandus

Ja ilma katteta...

Viinamarja purusti veinivabrikus

Veini vaadi pealtvaade (valge veini alge sees)

Ja degusteerime veini


Bodega seestpoolt vaade (seinte sees on vaadid)

Rootsu hunnik

Hiiglaslik mesilaspesa mida bodegas nägime (papi sai sutsata ka)

Vaade minu siinsest kodulinnast. Junisnit

Ja vaade Ruta40 mis kulgeb kuni Buenos Aireseni
Lisaks veini tegemisega tutvumisele olen viimasel ajal aega veetnud Mendoza suurlinnas, sest Seba õpib seal. Kuid ühel laupäeval otsustasime Mendozase sõita koos Karinaga, et minna lõunatame kuulsasse 10. korruse restorani, mis on ühtlasi ka üks kõrgemaid hooneid Mendozas (maavärina ohu tõttu ei taheta kõrgemaid ehitada). Vaade sellest restoranist on väga lummav, nautige mu foto saaki all pool... Ja veelgi imelisemad on sorrentinod seene ja juustu kastmega, kui keegi peaks Decimosse (selline on restorani nimi hisp, keeles tähendab muide kümnes) sööma sattuma, ära kõhkle, sorrentinod on parimad!


Jumalikud sorrentiinid

Kõige Mendozalikum foto üldse minu arvates



Mingi aeg käisime sõbrannadega Iara ja Miliga ka hobustega sõitmas, sest Mili omab hobust ühes kallis hobuste hotellis. Jah, selline asi on reaalselt olemas ja see on väge tavaline koht kus oma hobust hoida. 
Mili hobune RuizSeñor ja mina tutvust sobitamas

Hobuste hotel

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar