Kolmapäev, 20. aprill 2016

Minu ülimegavinge 18. sünna + Õnnetused ei hüüa tulles?! /Mi super copado cumpleaños de 18 + accidente?!

Tere,
kallid lugejad vahepeal olen täisealiseks saanud ja ka korralikult tähistanud oma täisealisust. Eelnevates postitustes olen maininud peo korraldmist, aga uskuge mind see mis lõppudelõpuks tegelt aset leidis on palju rohkem.
Esmaspäeval 4.04 täpselt 1 päev enne mu sünnat kooli ma ei läinud, et tegeleda sünnipäeva ettevalmstusega. Seega käisime rääkimas salongi laudade ja toolide hankimise osas ja toidu osas. Pealelõunal skypesime koos ühe mu siinse pere sugulasega kes on praegu vahetusaastal Austrias ja kelle sünna oli täpselt 1 päev peale minu oma. Kuigi me selle aasta jooksul üksteist näost näkku näha ei saagi (sest ta tuleb tagasi 3 päeva peale minu Eesti minekut) tundub ta nii lahe inimene ja on täiega minu moodi. Peale skypimist käisime veel asju mu peoks vaatamas ja edasi koju jõudes oli maja juba rahvast täis, ei tea mille jaoks. Mami ja tema õde valmistasid pitsasid naabrinaise tarvis, kes sellel korral ei pidavat kodus olema ja jubedasti neid pitsasid vajas. Väike vennatütar käis ringi mingi värvilist puru täis oleva kausiga mis nägi välja nagu purustatud rockletsi ollus ja kuna ma olin omma sünna peoks just Rockletsi torti tahtnud siis olin kindel, et tegu ongi rockletsitega, lihtsalt, et mami ei oska neid õigesti kasutada XD Väike Alma ütles mulle, et ma ei peaks seda puru praegu nägema, sest see on üllatus ja peale seda olin kindel, et tegu ongi mu tordiga. Edasi saabusid Naty ja Gabi tellitud lõhnaõlisid ja asju tooma ja Iara kutsus mind jalutama. Jalutamine on meie tavaline traditsiooniline ühistegevus, millega on mõnus treenida ja ühtlasi juttu ajada, et ta mind kell 22 jalutama kutsus oli üsna imelik, eriti kuna mami mind lubas minna ka veel. Tavaliselt peale 22 ei taheta mind jalutama lasta. Igatahes jalutama läksime nagu alati ja tegime oma tavalise linnaringi kui välja jätta et Iara venitas justkui natuke aega ja tegime väikeseid lisaringe. Ja siis juhtus et keskplatsil põrkasime kokku minu klassikaaslastega. Kas pole mitte imelik kell 23 näha suurt klassigruppi keskplatsil? Niisiis ma küsisin mida nad seal teevad ja sain vastuseks, et lähevad San Martini ja ootavad seal hetkel bussi. Ütleme nii, et see oli kahtlane ja järsult mul tuli mõte, et äkki nad tulevad mind öösel tervitama vms. Mul tekkis hetkeks see tunne kui sa saad aru, et oled mingisse kokkumängu mässitud ja järsult saad aru, aga kuna Iara ei osanud midagi üelda ja isegi ei teinud teadmagi minu klassikaaslasi ei saanud ma ka midagi kindlat üelda. Edasi poole kahetestkümne paike põikasime külma tõttu veel bensiinikasse ja sõime veidi minu lemmik ketšupstikse koos Iara itaalia keele kursuse kaaslastega. Ja siis läksin Iarat ta koju saatma ja tagasi teel kui tema mind veidi saatma tuli otsustasime, et minu sünna puhul võiksime ju minu majja pitsat sööma jääda. Lõpuks 00.01 kui peale kerget sörki minu tänavasse jõudsime Iara kattis mu silmad järsult dressikaga ja niisiis ilma midagi nägemata sisienesime majja. Kui mult dressikas silmadelt eemaldati olid seal mu pereliikmed ja osad teised sõbrad kes mind õnnitlesid. Nad olid mulle teinud ka tervitus plakatid jne. Olin lahedast üllatusest liigutatud. Edasi mind suunati õue, kogu õu oli kaetud erinevate kirjadega: Palju õnne sünnipäevaks! ja erinevad nimad jne asjad. Ja järksu tormas minu poole kamp inimesi: sõbrad, klassikaaslased ja hakkasid minu poole loopima värve ja pole aimugi mis värvilist sodi. Kuna see oli veel ootamatum ja ma isegi ei osanud reageerida hästi siis veel enne kui jooksma suutsin pista sodi eest olid mu silmad sodi täis ja enne veel kui värvid lõppesid pidi Seba mu silmi puhastama oma jopevarrukaga XD Peale sodi lõppemist hakkasin mina külalisi ükshaaval tagas ajama, et sodi nende peale pühkida ja ühtlasi et nad mind õnnitleks. See üllatus oli nii vinge, et ma isegi ei osanud kuidagi reageerida, mingi hetk laulsid nemad mulle sünna laulu ja pärast mina eesti keeles, peale lunimist. Kõik tahtsid minuga pilte teha. Maja ette oli paigaldatud mini telgike koos kogu krõpsulaari ja pitsade ja kõige sellega + üleval rippus eesti keelne plakat: Palju õnne sünnipäevaks! Me armastame sind! Peale sodiloopimist sain ma 18. aastasena essat korda ennast pesema minna ja edasi juba lõime klaase kokku kõigiga kes olid saabunud. Edasi tantsime ja sõime ja mingi hetk kui paljud läksid jäime klassikaaslastega väja majatrepile jutustama. Nutsime (sest keegi mainis, et pean Eesti tagasi minema) ja naersime ja lollitasime jne. Õhtu lõpuks saatsime ükshaaval inimesi nende koduteel ja kella 4.30 paiku jõudsin voodi. Sedasi möödus minu sünnipäeva algus, 15. sünnipäeva pintada stiilis.

Edasi liigume kohe reedesse päeva mil toimus minu sünna pidu. Sel päeval jäin koju, et peo ettevalmistustega ühele poole saada ja nagu kiuste loomulikult olin ma ka külmetunud. Kuna ma ei tahtnud oma sünna pidu hullu nohuga veeta otsustasin ohverdada natuke oma taguotsa ja lasin omale panna külmetuse vastase süsti. Ahjaa siin ravitakse kõiki  haigusi süstiga ja toimib üsna kiiresti ja mis peamine tõhusalt niisiis õhtuks olin täitsa elus valmis jälle (see süst on kuratlikult valus). Kella 21 paiku hakkasid inimesed peo jaoks renditud salongi minema ja kuna siinsete traditsioonide kohaselt sünnipäevaöaps läheb viimasena (tüdruk oma vennaga ja poiss oma õega) siis mina ja Seba olime viimased kes salongi läksid ja siis ka veel pidime väljas ootama. Just see päev oli "õnnistatud" sellise vihmasajuga, et mõned inimesed jätsid vihma tõttu peole tulemata, seega väljas ootamine oli omaette katsumus ja pidin kleidi peale jaki panema. Kella 23.30 paiku sisenesima Sebaga käevangu salongi minu praeguse lemmiku "Lost Frequency" saatel. Mis järel hakkasid inimesed minuga pilte tegema ja õnnitlema. Edasi õhtustasime. Minu sünna õhtusöögile olid kutsutud ligi 50 sugulast + 10 sõpra ja klassikaaslast kellega ma ühes lauas istusin. Lõime klaase kokku päris mitmeid kordi, siinsete ja ka Eesti traditsioonide järgi. Nagu üks multikultuurne sünnipäev olema peab. Sõime: empanadasid, pitsasid, pernili kuklitega ja veel asju mis enam ei meenu :D See järel alustasin kingistuste avamisega mis olid pandud ühele kõrval olevale lauale. Lugesin mikrofoni avatud kingituse sisu ja inimesed andsid teada kes mida mulle kinkinud oli. (Sain megalt palju kinke! Enamasti riideid ja lõhnaõlisid/ kreeme jne). Siis toimus midagi veidrat minu jaoks -sünnipäeva valss ehk. alustuseks tantsisin minutike papiga ja siis Karinaga jne koos kõikide õhtusöögilistega, kes parasjagu minuga ei tantsinud kõndisid ringis ümber tantsiva paari. See oli super tore ja emotsionaalne ja kindlasti üks asi mida võiksime kasutada Eestiski. Ja siis saabus üllatus video minu sünnaks. Seba oli teinud lausa 2 pikka videot koos piltidega minust, ühed hullemad kui teised, aga see oli NIII ARMAS ja LIIGUTAV!!!! (Üritan vähemalt 1 neist videodest siia panna) Pärast oli grupikalli moment.  See  Ja seejärel algas parim.... Peoosa. Hakkasid saabuma teised klassikaaslased ja sõbrad ja tuttavad ja muud kutsustud ja Clau pani muusikat. Inimesi tuli juurde vähe haaval ja olin koos küll ühtede ja küll teistega. Edasisest ma rohkem siin ei pajata kui et tantsisime palju ja oli väge lahe ja juhtus igast naljakaid/lahedaid asju mida mäletada. Milline vinge 18!












Peo lõpus kui kõik külalised lahkusid hakkasime mina, Kari ja Iara Clau autos kodu poole sõitma. Ja Järsku algas see kõik...........
EBAÕNN ja midagi veel
Nägime tee serval teelt välja vastu posti sõitnud punast autot. Üsna tavaline vaatepilt, või mis? Kuni aru saime, et tegu on Chapa autoga. Pöörasime teeäärde kus oli eelnevast juba Ricardo auto(tuttav San Luisist) ja veel üks auto ja palju rahvast. Jooksime Chapa auto juurde. Chapa oli autost väljas ja karjus abi, aga Dani... Dani oli autoesiistmel ja ei saanud autost väljuda. Dani kes on 6. kuud rase. Ta oli teadvusel ja ei karjunud vaid nuttis ja kaebas et tal valutab jalg. Sellest hetkest alates sain ma mingi šoki või midagi selle laadset, igatahes ma hakkasin hüsteeriliselt nutma ja mind sunniti sündmuskohalt teise autosse istuma. Tean, et Dani autost välja saamiseks vajati päästeteenistust ja lõpuks veeti nii Dani kui ka Chapa kiirabiga haiglasse. Koju jõudes, ei teinud keegi muud kui ootasime uudiseid ja kusagil kella 8 paiku hommikul saadetigi Dani koju, Chapa jäi haiglasse, et huult kinni õmmelta. Kuigi Dani saadeti koju, oli tema situatsioon tegelikult Chapa omast hullem. Kuigi lapsega õnneks oli kõik korras juhtus õnnetuse käigus, et Dani murdis parema jala kannaluu. Sel hommikul koju jõudes olid tema jalavalud sedavõrd võimsad, et ta ei lõpetanud nutmist ja kohendasime tema jalaasendit kuni kella 10ni kui ta uuesti haiglasse viidi, et talle valuvaigisteid anda (jama selles, et rasedatele ei või igast kraami sisse sööta). Terve see nädalavahetus edasi läks õnnetuse nahka ja Dani jäi kuni järgmise nädala kolmapäevani haiglasse kus igal ööl ja päeval oli keegi koos temaga. Ka mina olin veidi aega haiglas temaga. Praeguse seisuga on ta kodus aga ratastooliga ja järgmine nädal peavad arstid tema jalga ilmselt opereerima, aga nagu juba mainisin probleem on, et tugevaid ja pikaajalisi valuvaigisteid ei saavat rasedatega kasutada. Seega peale operatsiooni võib ta taas valudega hulluks minna. Ootame, et kõik ikka läheb hästi.
Kõige imelikum on, et samal päeval toimus avarii veel ühe sünna külalisega.

Kõige selle avarii möllu käigus toimus suursündmus, et meile, tegelikult vanaema sünnipäeva puhul vanaemale tulid külla sugulased USAst. Jorge, kes on vanaema Elena laps, ke son elanud juba üsna pikalt USAs New Jersys ja tema elukaaslane Columbiast pärit Angela. Mõlemad on väga toredad ja sõbralikud inimesed, kes räägivad nii hispaania kui inglise keelt. JA nad tõid mulle kinke ka USAst, parimad. Seega terve edasise nädala olime lisaks haiglale koos sugulastega. Kuna viimasel ajal oleme sugulastega nii tihti koos, et pea ei möödu 24 tundi ilma ühe sugulaste keskse istungiga olen juba kergelt väsinud! jajaja, 3 päeva veel. Ei tegelt sugulased on lahedad ja nendega alati saab koos lahedaid asju teha. Laupäeva öösel toimus vanaema Elena sünnupäev mille puhul usakad tulnud olid. Pidu toimus Carrizali järve ääres. Kuna oli külm (15 kraadi umbes), siis  oli salong päris jahe ja sooja saamiseks alustasime ping pongiga, edasi õhtustasime ja ajasime juttu ja vaatasime videot vanaemast. Õhtu lõpetuseks oli laulma kutsutud esineja kes laulis tango muusikat, laulis väga hästi.
Usakatega

Üldiselt kuna mul juba 8. kuu siin oldud on siis üritan aega võimalikut hästi kasutada, selle pärast ka postitused kipuvad hilinema. Lihtsalt sugulaste ja kooli ja aja maksimaalse kasutamise kõrvalt on blogi pidamine üks uneajale kippuv tegevus. Siiski ärge muretsege kõik jõuab siia blogisse, mis siia  jõudma peab. Juba praegu võin reklaami teha, et järgmine postitus on veini tegemiset ja üldse veinikultuurist.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar