San Luis (sugulased, rohelus, konnad ja putukad) ja Fiesta de Vendimia (JUNIN)

Hola,
vahepeal on möödunud taas 2 nädalat ja täis saanud mu 5 kuud Argentiinas. Kui vahepeal oli mul rohkem aega kirjutada blogi ja ns asju teha siis nüüd on kätte jõudnud see aeg kui tunnid loevad. Aeg liigub väga kiiresti ja halastamatult see tõttu tuleb nö päeva püüda ja üritada igast päevast maksimummi võta. Mitte et see mul mingi uus idee oleks, aga lihtsalt mul on siin nii palju ja ei taha Eesti tagasi tulemisest isegi mõelda. Muidu endiselt läheb väga super hästi (kirjutakse sellest rohkem kui mul selle blogi kirjutamiseks limiteeritud tundi poleks, sest täna läheme Tšiili puhkusele.)
Üritan lühidalt oma 2 nädalat kokku võtta.
Kohe peale uut aastat oli meil plaanis minna perega San Luisi (kõrval provints) et külastada sugulasi ja mulle ilusaid kohti näidata, aga erinevatel põhjustel sinna minek muudkui venis. Niisiis kusagil 1 nädal veetsin hoopis teistmoodi käisime sugulasega padelit mängimas (nagu tennis, aga seinapõrked on lubatud.PS:ei ole squash) Üle pika aja oli nii meelidiv taas midagi reketi laadset käes hoida (mängitakse veidi teistsuguse reketiga). Muidugi üle pika aja ja ka veidi teistsuguse reketi ja reeglite tõttu alguses kaotasin, aga lõpus sain asja kenasti käppa. Samal ajal tegelasin ka meie YFU Bariloche reisi jaoks transpordi organiseerimisega (tahame minna 4 tüdrukut koos ja "oh õnne mina orgunnisin"). Igatahes selle tüütu tööga sain ühelepoole.

SAN LUIS

Lõpudelõpuks läksime San Luisi pühapäeva varahommikul. Ma olin veits jamas selle mineku edasilükkamisega alguses, sest sõbranna sünnipäev jäi täpselt selle aja sisse, aga õnneks lahendasime selle probleemi kõige paremat moodi- sõbranna tuli meiega San Luisi kaasa. Startisime varahommikul üks mu õdedest ilma magamata, kuna ta jõudis 7st bolichelt koju (töötab seal ajutiselt.) Reisisime 2 autoga, 1. auto mami, papi, Seba ja Seba sõbranna Anto ja 2. auto Dani, Chapa (Dani kutt), mina ja Iara (sõbranna). See hommik oli eriliselt udune ja vihmane ja esimene pool teekonnast möödus ajalehti lugedes ja sõbrannaga jutustades. Piirile jõudes taas läbisime tavalise küsitluse ja kontrolli ja saime kärpsetapu vedelikuga auto kastetud. Edasi San Luisi jõudes ilm vähehaaval paranes. Kui Mendoza poolne San Luis on Mendozast rohkem roheline, aga muidu suurt erinevust pole, siis teispool San LUisi pealinna San Luisi on muutused väga nähtavad. Pealinn on mäestiku kõrval, aga tegu pole sellise mäestikuga nagu Andid vaid rohkem nagu roheliste küngastega (eestlase jaoks ikkagi mäed). Teispool u 50 mägesid saabus täiseti tasane ala, nö pampa kuigi mitte päris. Igatahes päris huvitav oli üle pika aja näha suuri lagedaid ja taseseid rohumaid, nii eestilik. Lõpuks jõudsime sugulaste juurde Concarani (Cordaba lähedal, peaaegu et teises provintsis). Peale tutvumisringi ja lõunat läksime basseini nautima, sest neil on aias BASSEIN, milline luksus. MIngi hetk kogunes mu ümber suur hulk inimesi ja tutvustasin Eesti kaarti (ise joonistasin) ja rääksisin lisaks. Edasi õhtul sõitsime Merlosse. Tegu on San Luisi ühe suurima turismikeskusega ja tõesti kõik tänavad olid täis pisikesi pudipadi turistipoode ja silmadpärani vahtivaid turiste (loomulikult Argentiinast).Peale lühikest jalutuskäiku leidsime ühe pisikese käsitööturu koos esinejate ja töötubadega. Nii tore oli näha midagi turulaadset, pole siin varem midagi sellist turulaadest näinud. Hindade poolest San Luis on odavam kui Mendoza ja eriti mis puudub ehteid. Seega ostsin mõned vääriskivid (suht olematu hinna eest). Täiega imeline on, et siinsed müüjad räägivad ja aitavad valida, aga samas ei käi pinda ja määri pähe midagi. Peale vanalinnatuuri ja turgu läksime ühte väga õdusasse reistorani õhtustama. Retsoranil oli oma aed koos hiiglaslikku grillliga ja purskaevuga. Sõime kambakesi 2 pitsat + iga kahe inimese peale portsiom milanesasid, mis kõik maitses imeline (nagu pea alati siin Argentiinas). Peale sööki jalutasime veidi ringi ja tegime pilte kohaliku kasiinoga mis omab väga esinduslikku välimust nagu filmides. Lõppudelõpuks koju jõudes läksime otseteed magama. Mina magasin samas toas ja voodis koos Iaraga, mis oli täiega tore, sest paremat sõbrannat kui tema on raske leida. Põhimõtteliselt igal õhtul vaatasime koos mõnd filmi või tegime midagi huvitavat. JA üleüldse suht 24/7 olime ninapidi koos, enne reisi ma mõtlesin, et see saab olema küll suht väsitav ja proovile panev aga võiks öelda ei nii see ei läinud. Iarat tunnen tegelikult juba kaua ja juba enne reisi olin kusagil 4 korda tema majas ööbinud ja tema meie omas, seega nö vanad sõbrad ja ka parimad. Samas see reis tegi meie sõprust veel palju tugevamaks ja ta on mulle reaalselt väga armas ja parim sõbranna. Täiega huvitav on et kohati oleme nii hingesugulased. Paljud on öelnud, et argentiinlastele ei saa midagi usaldada, VALE, vähemalt talle saan küll igast asju rääkida ja ma tean et garantii et ta edasi ei räägi kehtib ilmselt rohkemgi kui eestlastega. Üldse siin on sõpradel omavahel nö koodeksid nt. söbranna ei deidi sõbranna eksiga.
Teisel päeval sõitsime kohe keskpäeval Piscu Yaco järveäärde, umbes pooletunni tee. Teekond oli väga roheline ja vahelduva eduga mägine. Kohale jõudes avanes imeilus rand mägede vahel. Sinna oli veetud liiva ja tehtud üks osa ärves ainult suplemiseks, seega see nägi ikka väga päris välja. Samuti oli olemas hunnik väikeseid pudipadi poekesi ja rannabaar (ostsime ühe sealt ühe kokteili Iaraga kahepeale). Samuti oli olemas väike veepark ja võis üle järve sõita trossiotsas (ei tea ametlikku nimetust enam öelda). Terve päeva veetsimegi rannas ja õhtul käisime seal samas Concarani kesklinna ns jäätist söömas ja chillimas. Õhtul mängisime terve perega aias pokkerit.
Kolmandal ja neljandal päeval tahtsime algselt minna Mina Claverosse mis on taas üks suuremaid vaatamisväärsusi, aga et papi pidi autot remontima (selleks me osaliselt San Luisi läksimegi), siis sinna me kahjuks ei jõudnud. Selle eest veetsime mõnusalt aega basseini ääres ja sugulastega. Ühel õhtul käisime veel Merlos (mina, Iara, Dani ja Chapa)ja teisel oli suur õhtusöök koos 30 sugulasega. Üks mu sugulastedt näeb välja täpselt nagu üks näitleja (näitleja nime ei tea, aga Julio Espinosa seeriast Hotel Grand :D). Viienda päeva veetsime tagasisõites, mis oli suure kuumuse tõttu raskendatud. Koju jõudes sain aru kui palju parem kliima on Mendozas kui San Luisis, sest 1. San Luisis on ööd jahedamad, Mendozas on mõni kord jahedad aga enamasti suviti soojad ööd. 2. Niiskuse tõttu mis on San Luisis on seal igal pool 10000000 putukat ja mitte ainult sääsed ja kärbsed ja ämblikud (mitte et nendest ei piisaks). Lisaks on seal veel mingid lendmardikad, mis eriti öösiti lendavad õues ja eriti toas ringi ja maanduvad vahepeal inimete peal, mis minus tekitas vahepeal paanikat. Samuti on San Luisis suuret ja paksud konnad. Kuna argentiinlsed konni kardavad (ja osaliselt ka sest nad tahavad basseini ronida) pidime igal õhtul konnasid ämbriga naabri aeda loopima. Huvitav on veel see, et aiad on suletud, kuidas konnad saavad üldse aeda on küsimus??? (Teen panuse, et naabrid loobivad sama moodi, see suht ainuke võimalus või siis teine võimalus, et konnad läbivad maja, mis on ebatõenäoline).Kuna inimesed konni kardavad, siis konnade ämbrisse püüdmine nägi välja nagu mingi mao või muu väga ohtliku olendi püük :D Kuna mina konni ei karda, siis mina tõstsin neid aegajalt käega üle aia ja kõik olid väga ehmunud sellest, et ma konni ei karda.

Fiesta de Vendimia (JUNIN)/ Encuentro de las naciones

Ilmselt ei ütle teine see pealkiri midagi, seega seletused. Igal aastal toimud Mendoza provintsis veinipidustused, selle käigus valitakse välja aastaks otsaks nö kuninganna kes esindab Mendozat ja mendoza veine reisides ja tutvustades ning samuti osaldeb kohalikel üritustel. Kuninganna valimine käib mitmes järgus, alustuseks iga linn või küla (paremat vastet ei oska leida sellele sõnale)igas piirkonnas Mendoza provintsis valib välja ühe  kuninganna. Nt, Junini piirkonnas valiti välja Junini linna ja mitmete teiste piirkondade kuningannad, kokku 11-12. JA edasi toimuski 3 päevane Fista de Vendimia mille käigus valiti välja üks kuninganna kes läheb lõpp võistlusele Junini esindajana. Esimesel päeval oligi kuninganna valimine ja võitjaks osutus blond La Cologna esindaja. Pidu oli vinge ja nägi välja oma korralduselt nagu laulupidu. Oli olemas suur lava koos esinejate ja kuningannadega. Olid istmed vaatajatele ja edasi lauad söömiseks, sest ühtlasi on tegu peoga Encuentro de las Naciones (rahvaste leidmine/ühinemine). Sellu puhul olid kõik väljaku ääred täis väikeseid putkasid koos erinevate maade toitudega. See oli minu jaoks absoluutselt vingeim asi selle peo juures. Igas väikeses telgis pakuti toite mingist erinevast riigist ja neid oli palju: Hiina, Süüria, Liibüa, USA, Mehhiko, Saksamaa, Austria ja paljud paljud teised. Minu sõbranna töötas USA telgis, seega ostsime sealt vahvleid. Hiljem sõime mamiga veel ühed quesadillad Mehhiko telgist (nagu juustutacod). Enamasti oli igas telgid olemas üks sisserändaja riigist mille toitu pakuti, kes teadis teha neid toite.
Teisel päeval läksime taas 22 paiku õhtul parki kus see pidu toimus ja sellel korral oli rahvast veel enam kui eelneval päeval, juba autode rivi oli 2 kilomeetrit. Rahvast oli niii palju, meenutas laulupidu. Kõikjal olid ostuputkad ostjaid pungil täis ja inimesed istusid ka murul. Laval esinesid erinevad tantsugruppid, kelle esinemist oli võimlik jälgida lisaks lavale ka ekraanidelt. Istusime koos venna Ema perega ja vatasime esinemusi : indiaani tantsud, flamenko, boliivia tantsud, araabia tantsud ja kohalikud rahvatantsud. Kella1 päiku öösel saabus peo peaasineja laulja Itaaliaks, keda kõik olid vaatama tulnud. Kahjuks ei olnud meil ilmaga õnne, sest peale 3ndat laulu hakkas hirmsasti sadama ja mitte ainult vihma vaid ka rahet. Inimesed hakkasid parklate poole paaniliselt tunglema  ja meil oli tubli kilomeeter parklani jalutada. Autosse jõudes olime võrdlemisi ligud aga võrreldes nende vaesekestega, kes terve tee Junini linnani jalutama pidid oli meil palju õnne. Koju jõudes avastasime, et naaber oli meie lageda taeva all oleva auto katusele rahe eest kaitseks pannud teki (siinsed naabrid on imelised). Kuna Caludio ja Dani olid mõlemad töötamas ühel vabaõhu bolichel (kuhu ka mina algselt minema pidin) siis helistasime neile ja selgus et San Martinis oli üleüldse elekter ära niisiis õhtu lõppes suhteliselt suure tohuvapohuga.

Tunni pärast alustame sõitu Tšiili poole, seega polegi rohekm aega kirjutada. Fotod lisan hiljem.
Päikest!

Jõulud ja aastavahetus Mendoza moodi

JÕULUD
Kohe alustuseks pean ütlema, et jõulud on siin hoopis teistsugused kui Eestis. Suurem osa ajast mul puudus igasugune jõulutunne. Jah, poodidest võis leida jõulunänni ja majades olid kuused ning leidus isegi mõiningaid jõulutuledega kaunistatud maju, aga kogu aeg oli justkui midagi puudu. Üks osa mitte jõululikkusest moodustas suur kuumus, aga samas veelgi rohkem oli puudus minu jaoks traditsioonilistest jõululauludest. Täpsemalt nii raadios kui pidudel oli täpselt see sama muusika, mis kõik need 4 kuud. Seega veetsin siin ühed hoopis teistsugused jõulud.
Enne jõululaupäeva sain tunda jõulukiirust, kuna 23.12 läksime ostma jõulukinke ja toiduaineid, et küpsetada jõulutoite.

Jõulukinkidest pean veel nii palju eraldi rääkima, et minu peres on traditsiooniks, et kõikide pereliikmete vahel on loos kes kellele tegema peab, seega igaüks peab tegema 1 kingituse (nagu Eestis koolides). Minul õnnestus karbist tõmmata sedel Sebastiani nimega, võin julgelt öelda, et pole kapriissemat inimest kui tema minu peres, seega ülesanne oli keerukas. Siiski koos mitme inimese abiga sain kingi tehtud.
Jõulutoitudest oli minu teha magustoidu voor, kui piparkoogi materjale siit leida ei ole, siis otsustasin teha kaneelisaiu ja lisaks ühe šokolaadikoogi maasikatega. Muidu oleks kõik päris lihtne olnud kui vaid poleks olnud võimatu leida kardemoni kaneelirullide jaoks, niisiis meil olid siin kaneelirullid kardemonita. Mami tegi võileivahunniku ja pernili (suur sealiha käntsakas mina võileiva vahele panna).

Lõpuks kui saime toitudega ühelepoole läksime jõule tähistama isa poolse vanaema maja aeda. Siin algab jõul ametlikult 24 öösel kell 00, seega kogunetekse, et tähistada alles kell 22. Selles päeval oli õues suur kuumus, seega saime kõik õhukeste riietega minna. Alguses kogunesime ja tervitasime. Panime õue valmis laua ja valgustuse ning alustasime empanadade ja võileibade manustamist. Edasi sõime pernili burgeri vahel ja salatit. Jõulutoidud on siin väga erinevad, aga mõistan, sest siin on jõulude ajal 30-40 kraadi kuumust. Kokku oli meid ligi 20, sest papi poole suguvõsa on väiksemapoolne. Peale soolaseringi sõime minu tehtud šokolaadikooki ja ka kaneelisaiu ja enamusele läksid väga peale. Täpselt kell 00.00 hakkas undama kohaliku linna tuletõrje sireen, mis käivitatakse alati jõulude ja uue asta puhul. Kõik lõid klaase kokku ja läksime tänavatele ilutulestikku vaatama. (See osa jõuludest meenutas mule palju rohkem uut aastat kui jõule). Ilutulestik oli võimas, aga kahjuks midagi videolinti ei jäänud. Edasi algas Papa Noeli kingituste aeg. (Siin on kombeks, et kinke saadakse lausa 2 korda 1 kord jõuludel ja teine kord 6. jaanuar kolmekuninga päeval.) Õues väikese laua peal oli veel väikesem kaunistatud kuusk ja hunniks kinke. Igal pakil oli peal mõistatus, et kingi saaja saaks ära arvata kes oli tema amigo invisible (nähtamatu sõber- kingi tegija). Esimesena sattus jagajale kätte Seba pakk. Seba jaoks oli mõistatus lihtne ja ta arvas ära üsna kiiresti (minu kirjeldus oli: Armastab rääkida, magada ja dulce de lechet). Seba oli oma kingiga väga rahul, poolpikad ujumispüksid. Edasi kulges kinkide jagamine väiksemate ja suuremate üllatustega. Minu kingi tegija oli vanaema. Sain kingiks sinisekirju topi, olen samuti oma kingi üle väga rahul. Peale kinkide jagamist hakkad vanemad inimesed õues juttu ajama ja osad lahkusid, mina läksin Kari ja sugulase Eberiga tuppa ja ajasime ns juttu. Kusagil 3st läksid Dani ja Chapa mingile erapeole ja ka Carla lahkus koos oma amigovioga (nagu sõber+) peole. Samuti haihtus Kari oma austajaga. Seega me ülejäänud läksime koju. Minu jaoks aga õhtu ei lõppenud, sest mul oli vaja pere jaoks mõeldud ühiskink üle anda ja plaanisin üllatust. Niisiis tegin sellest ühe aardejahi, joonistasin sedeleid koos juhistega ja paigustasin üle maja laiali ja paki panin lõpuks kuuse alla (pakis oli üks Eestit tutvustav hispaania keelne raamat, mille ma aasta alguses kogemata üle anda unustasin ja väike Eesti kaart). Lõpuks voodi jõudsin 6st ja siiki oli võimatu magada, sest majas oli 30+ kraadi. Kokkuvõttes oli väga mõnus jõuluõhtu, teistsugune aga heas mõttes. Väga lahe on, et ma olen siinsete inimestega juba nii hästi harjunud, et ma tunnen täiega omana ka sugulastega. Kõik käituvad minuga nagu ükskõik millise sugulasega ja see on täiega lahe, kõik on nii omaks võtnud.

Koos mulle kingitegijaga

Tegin kingi Sebale

Jägmine hommik algas jõulu teine osa. Nimelt läksime kogu perega kämpingusse jõule veetma koos mami sugulastega (neid on niii palju). Kohale jõudes jõudis kohale üllatus, et neid oli veelgi rohkem kui olin osanud oodata. Kuna oli umbes 37 kraadi sooja läksime kohe basseini. Jah, bassein on täiega mu elu viimastel nädalatel, sest kuumus tapab. Bassein oli inimesi täiesti täis ja aina tuli juurde. Alustuseks mängisime ligi 3 tundi basseinis palli ja ma leidsin omale veidi tuttavaid või noh ühed  sugulased keda ma varemast teadsin Luchii ja ka Leonela olid seal. Nendega ma veetsingi väga palju aega basseinis ja väljaspool basseini. Seal hulgas käisime jalutamas viinamarja istanduses ja tegime ühe väikese fotoseeria seal. Mingi hetk õppisin mängima Rumit, mis on üks kaardimäng üsna pokkeri sarnane ja mida teile eestlased kindlasti õpetada tahan.  Õhtul läksid papi ja õed telki tooma, et saaksime kämpingus ööbida. Seba läks Renzo juurde ja mami ja papi jäid magama majja, aga mina ja õed jäimegi telki ööbima + Luchii ja Leonela kes minuga madratsit jagasid. Magamisest tegelikult väga juttu teha ei saagi, sest peale õhtusööki (võileivad ja empanadad) hakkasime rääkime üksteisele õuduslugusid. Mu sugulane Eber elas ennist ühes väga kummitavas majas, seega oli mida kuulata. Samuti sain tutvuda Argentiina ebausuga seoses nõidadega. (Näiteks siin usutakse, et üleni mustad kassid on nõiad ja kui mõni liiga kodu lähedale tuleb, siis peab neid sõimama ja kutsuma järneval päeval soola järgi tulema. Öeldakse, et kui oli nõid siis järgmine päev tuleb see inimene, kes on nõid sinu käest soola paluma.) Peale õudukaõhtut lälksime kõik koos pokkerit mängima ja seda jätkasime kuni kella 6ni hommikul. Minust sai lõpuks päris professionnal, mitte et mul õnne oleks, aga tuleb osata bluffida.
Järgmine hommik algas meile kell 9, sest peale 9t algas tappev kuumus. Seega jätkasime puhkust varjus. Edasi läksime taas basseinituurile. Peale lõunat hakkas juhuslikult rääkima ühe sugulasega keda ennist väga ei teadnud ja edasi olime põhiliselt 4kesi (mina, tema ja Luchii ja Leonela). Õhtupoolikul Luchii ja Leonela lahkusid ja mina jäin kämpingusse. Saabus tugev torm, äike sähvis ja sadas vihma. Kuna mu põhisõbrad lahkusin olin kindel, et edasi olen umbes 4 tundi üksi, aga ei. Selle asemel tutvusin ühtete teiste noortega ja käisime koos loomi vaatamas (kämpingu paigas olid jänesed ja sead ja kanad jne). Lõpuks peale asado söömist suure vihmaga jätsin kogu gängiga hüvasti ja läksin koju.
Järgmine hommik sõitsime uuesti kämpingu paika. Mina ja tegelt suht kõik teised ka olid 2st eelnevast basseini päevast üsna põlenud ja see päev oli 40 kraadi. Seega alustuseks mängisime vilus Rumit ja basseini läksime alles kui kerge pilvevine saabus. Alates kella 3st oli taevas jummala pilves, aga ikkagi oli palju soojakraade, seega veetsime aega basseinis ja võrkpalli mängides. Mingi hetk jälle leidsin uusi tuttavaid ja filmisime tervitusklippe eesti keeles. Kella 8st lahkusime.
See sugulaste grupp, mis mul siin on midagi hoopis teistsugust kui see mis mul Eestis on. Nii lahe on kui inimesel on palju tädi ja onu lapsi, nad on nagu õdede-vendade ja sõprade vahepealsed ja see on nii lahe. Jällegi pean ütlema, et mul oli koguaeg ümber inimesi, kes ei suhtle minuga vaid sest olen teisest kohast vaid meil on koos huvitav jne. Jään uut aastat ootama, sest selle õhtu veedame taas sugulastega.

Kämpingupaik

Bassein on teemas

Meie telk on see suur sinine

Viinamarja istanduses

NAVIDAD
Para empezar tengo que decir que la navidad es aca totalmente diferente de Estonia. En general yo no tenia ningun sentimento navideño, porque aca no hay nieve ni frio y tampoco las canciones de navidad  (encontré que son muy importantes para mi :D). Las tiendas y los supermercados estaban llenas de decoraciones navideños y los pinos y las luces, pero no es lo mismo que en Estonia. Entonces yo tuve la navidad muy distinto.
Empezamos a prepararnos para la noche buena en 23 de diciembre. Fuimos a San Martin para comprar los regalos y condimentos para hacer las comidas. En mi familia tenemos la tradicion que hacemos un sorteo para ver quien tiene que hacer el regalo a quien.Me tocó amigo invisible  para el Seba, (media complicada persona).
Para comer hicimos sandwichitos con fiambre y pernil. Yo hice tipico postre para la navidad en Estonia pan de canela y una torta de chocolate con frutillas.

Al fin cuando estabamos listos con las comidas fuimos al jardin de abuela para celebrar la noche buena. Juntos estabamos muchas personas: yo, Kari, Dani, Seba, Clau, Ema, mami, papi, Eber, abuela y 4 parientes mas. Al principio saludamos y pusimos la mesa porque estaba temprano. Una diferencia de Estonia es que aca empiezan celebrar la navidad mas tarde, en realidad navidad empieza a las 00 en la noche, en Estonia empezamos a las 5 o 7. Este dia estaba muy caluroso y pudimos usar la ropa suelta. Cuando terminamos las preparaciones empezamos comer las empanadas y sandwichitos con fiambre, pollo relleno,  pernil y ensaladas. Para postre comimos mis pan de canelas y torta de chocolate y tambien ensalada de frutas y dulches como turron y mantecol. Yo estaba feliz que generalmente los gustaban mis postres. Aqui la comida navideña es  muy diferente, en Estonia comemos las comidas calientes: mucho cerdo o grande pollo y morcillas pero aca casi todo es frio y comen como un sandwichito o hamburguesa, pero entiendo porque el clima esta diferente en los dos paises. A las 00.00 empiezo asonar una sirena de bomberos. Todos hicimos brindis y besos y fuimos a la calle para ver los fuegos artificiales. Este parte de navidad me parece mas similar con año nuevo en Estonia. Cuando volvimos a la jardin empezamos abrir los regalos. Por casualidad primero era el regalo del Seba. En cada bolso de regalo estaba un papel con describcion del amigo invisible. Bueno, Seba adivinó muy rapido que estaba yo. Yo le regalé unas mayas con flores, le gusto. Continuamos con adivinar. Llegó el turno mio, yo adiviné muy rapido quien estaba mi amigo invisible- la abuela. Ella me regaló una remerita con florecitas azules, me gusto mucho. Despues continuamos hablar afuera pero por culpa los mosquitos yo y Kari fuimos bastante rapido adentro y pasamos tiempo en la habitacion del Eber. Mas o menos a las 2 llegaron Carla y Chapa y algunos otros parientes y abrimos otra vez los regalos. Despues Dani y Chapa fueron a la fiesta de amigo del Chapa y Carla salió con su "amigo" y Cari tambien fue con su admirador. Yo fui con mis padres a la casa y hice la sorpresa hasta 6.

En la mañana comenzó la segunda parte de la navidad- fuimos con toda la familia al camping. Este camping esta cerca de Junin, asi que tarda 5 minutos viaje. En el camping estaban parientes de mami y tambien algunos de parte de papi- podemos decir que hubo un monton de gente. En el camping tuvimos pileta, asi que primero parte de dia pasamos en la pileta. Jugué con mis "parientes" con la pelota y hicimos ejercicios en el agua. Hice rapido nuevas amigos entre mis parientes como Luchii y Gianela y hasta la noche pasamos mucho tiempo juntos: sacamos las fotos en una finca, charlamos, jugamos rumi (yo aprendí alla). Despues de la cena (empanadas y pernil) comenzamos hablar sobre las fantasmas y las cosas paranormales con el Eber, su novia y las chicas (Luchii y Gianela). Yo llegué a conocer mucho sobre las creencias en Argentina. Me sorprendio que hay muchas creencias sobre las brujas porque en Estonia no tenemos casi nada. Despues las cuentos de terror fuimos a jugar el poker y continuamos hasta el amanecer. Me encanta el poker, antes de venir aca yo no sabia jugar pero aprendí rapido y ahora lo amo. Por mi suerte jugamos mucho! A las 6 fuimos a dormir en nuestra carpa. Compartí la carpa con la Kari y Carla en el otro colchon y en el mismo colchon con Luchii y Gianela. La carpa era muy grande y con mucho lujo, pero por culpa del poker dormimos alla solo 3 horas, porque en la mañana a las 9 estaba la carpa tan caluroso que tuvimos que salir. En el medio dia fuimos a la pileta y pasamos tiempo como en el dia anterior. Por suerte empezamos hablar con una prima quien yo no conocía antes y despues pasamos tiempo todos juntos. Mas tarde Luchii y Gianela se fueron y yo quedé con mami y papi a la cena. Pensé que iba a estar las ultimas horas sola porque mis amigas se fueron pero no ocurrió. Ni idea como, pero encontré nuevo grupo de primos. Acá es mucho mas facil encontrar conocidos y amigos que en Estonia y me encanta. Antes una fuerte tormenta visitamos todos juntos los animales y despues charlamos en la casa mientras estaba lloviendo. Despues la cena llegamos al fin a la casa y yo quedé dormir en dos segundos.
El domingo fuimos tambien al camping pero a las 2. Al principio charlamos y jugamos rumi a la sombra porque estaba particularmente caluroso, algo de 40 grados (alerta naranja). Yo no tuve suerte como siempre pero era divertido. Para el almuerzo comimos pollo y asado y despues fuimos a la pileta y sacamos fotos con el selfie stick de una prima. No tuvimos que esperar mucho antes que las nubes escondieran el sol. Las nubes no terminaron con el calor pero era mas agradable y no quemaba tan fuerte (casi todos tuvimos la piel quemada por el sol). Disfrutamosde la pileta hasta la noche, yo encontré mas parientes nuevos y hablé con ellos, a las 8 y pico nos despedimos y volvimos a la casa.
Es re lindo tener muchos parientes! Para mi es algo nuevo tener parientes, porque en Estonia no tengo casi nada de parientes. Los parientes son algo entre hermanos y amigos y si tienes muchos parientes hay mas posibilidad tener algunos de tu edad. Yo encontré re rapido personas con quien estar juntos y era facil. Me encantó pasar el tiempo con ellos, lo pasamos re lindo y yo me sentí parte de una comunidad. Asi que estoy esperando otro evento con los parientes quieridos.

AASTAVAHETUS
Terve 31.12 päeva veetsime maja korrastades ja hoovi laudade ja toolide ja dekoratsioonide paigaldamisega. Kella 3 paiku päeval läksime üsna tulutule poetuurile, et osta vajalikku kraami õhtuks, sest tõepoolest 2 linna peale (Junin ja San Martin) leidsime 2 avatud poodi. Lõpuks siiski saime enamvähem kaubad kätte ja pöördusime koju tagasi. Edasi jäime külalisi ootama ja Ceasari salatit tegema. Huvitav oli, et ka siin on tradistiooniks vaadata uusaasta tulekut teistes paikades üle maailma. Samuti on imelik mõelda, et Eestisse jõudis uusaasta 5 tundi enne. Kella 9 paiku jõudisd kohale külalised. Alguses esimesed 2 tundi niisama veel vaaritasime süüa ja niisama ajasime juttu, kell pool 11 alustasime õhtusöögiga. Laual oli Caesari salat, võileivad, kartulisalati laadne salat, kana ja empanadad. Kuni kella 12 arutasime maailma asju ja kuna külas oli umbes 10 sugulast siis minu tutvustasin Eesti kaarti. Kella 00.00 alustasime sekundite loandamist nagu Eestis 5, 4, 3, 2, 1, Head uut aastat! Muide õpetasin selle fraasi selgeks oma ühele vennale. Edasi lõime kokku klaase ja läksime tänavale ilutulestikku vaatama. Meie pere ilutulestikku ei laskunud, sest see hirmutab koeri. Selle eest keerutasime säderihme (ei oska nimetus anda). Nägi välja nagu vana takune koerarihm millele tule otsa panime ja see põles särinal ja keerutasime seda. Edasi läks igaüks õnnitlema omi teisi sugulasi telefoni teel või isiklikult ja mina läksin koos sõbrannaga aasta algusekõige eepilisemale vabaõhupeole EPICA. Eepiline oli ta küll, esiteks 2 telki üks elektromuusikaga ja teine tavaline + üks vabaõhu tantsusaal. Rahvast oli palju ja tutvusin paljude uute inimestega. MIngi hetk algas atraktsioonide jada, nagu tivolis oli üks ratas mis keerles üles ja alla ja üks inimene jooksis ja hüppas seal sees.  Peo eepiliseim osa algas kui kella 6 paiku tõusis päike ja kõik jätkasid tantsimist koos päiksega. KUi lahkusime peolt oli kell 8 hommikul, kuna kõrval oli hobusetall siis oli näha päikesetõusus ratsanikke, huvitav vaatepilt.
Esimesel jaanuaril ärkasin kell 12 et lõunatada. Peale lõunat vaatasime natuke ühe loodussaadet nagu Eestis ETV vahets näitab, mulle meeldib neid vaadata. See saade oli  erinevatest Argentiina osadest. Hiljem läksime kogu perega ATVga sõitma ühte parki. ALguses olime lihtsalt sugulastega, aga siis pöördusime ATV tiirule.  Pargi kõrval oli maastikuala koos väikese jõe ja tohutute sopaaukudega, millese me ATvga sukueldusime. Osaliselt, et muda pritsis, aga enamasti, sest mängisime muda sõda (Karina alustas) olime lõpus nagu mudavannist väljunud. Et ennast phuastada läksime jõkke ujuma. Kunakogu ettevõtmine oli väga lõbus otsusatasime, et peaks tegema traditsiooniks.

Dekoratsioonid

Õhtusöögilised meie hoovis

Hommik Epical

ATV retk (tegelt ma üksi ei sõitnus)

Kogu ATV gäng

mudasõda

Imeline maastik

AÑO NUEVO
Todo el día (31.12) pasamos en la casa para limpiar la casa, preparar las mesas y las comidas y las decoraciones. A las 3 en la tarde fuimos a buscar las cosas necesarios para la noche. Podemos decir que era re difícil encontrar una tienda abierta, pero al final encontramos una. Después las compras volvimos a la casa y continuamos hacer la ensalada Caesar. En Estonia siempre vemos en la tele como celebran el año nuevo las otras lugares y es interesante que acá hicimos lo mismo. También es bastante raro pensar que el año nuevo llegó a Estonia 5 horas antes que a Argentina. A las 9 llegaron los parientes, pero al principio continuamos cocinando mientras los parientes charlaban. A las 22.30 comenzamos con la cena. En la mesa estaba ensalada   Caesar, empanadas, pollo y sandwiches. Hasta 00 hablamos de las cosas en el mundo y yo presenté la mapa de Estonia a mis parientes. A las 00 comenzamos a contar  los números 5, 4, 3, 2, 1, Feliz año nuevo! Yo enseñé "Feliz año nuevo" en estonio a mi hermano. Después hicimos el brindis y fuimos a ver los fuegos artificiales. Después cada persona fue a saludar sus parientes. Yo fui con una amiga a la fiesta del año nuevo EPICA. La Epica fue en serio muy épica, porque en la fiesta estaba las 2 carpas -una para la musica electronia y otra con cumbia y reggaeton y tambien estaba alla un lugar en el aire libre para bailar. Mas tarde empezaron las atracciones como en el tivoli. Mas epica parte de Epica fue cuando comenzé el amanecer. Nosotras continuamos baliar con el sol- re epica. Salimos de la fiesta a las 8.
En el primero enero levanté a las 12 para el almuerzo. Despues almuerzo vimos un serie de la naturaleza ( muy similar como tenemos en Estonia) sobre los distintos partes de Argentina. Me gustó mucho. Mas tarde fuimos con la familia a un parque para andar en el cuatriciclo. Al principio sentamos con los parientes y tomamos el mate y despues fuimas a andar el cuatriciclo. Al frente del parque estaba un lugar para andar el cuatriciclo, con el rio y mucho barro. Despues una vuelta estamos mugrientos por el barro, pero eso estaba nada. Algun momento empezamos jugar guerra de barro y al final estabamos cubiertos del barro. Encontramos un lugar mas limpio en el rio y metemos al agua para limpiarnos. Todos gustaban mucho ese actividad, así vamos a repetir en el año que viene, como una tradicion.